Euroopa ühtne digivärav
Euroopa Ühtne Digivärav (Single Digital Gateway, SDG) on Euroopa Liidu algatus, mille eesmärk on luua ühtne platvorm, mis ühendab liikmesriikide avaliku sektori teenuseid. SDG pakub kodanikele ja ettevõtetele lihtsat ja ühtset juurdepääsu olulisele teabele ning teenustele, sõltumata nende asukohast Euroopa Liidus. See tähendab, et olenemata sellest, millises liikmesriigis sa elad või tegutsed, saad hõlpsasti leida ja kasutada teiste riikide avalikke teenuseid ning teavet.
SDG peamised eesmärgid:
🚀 Lihtsustada piiriüleste teenuste kättesaadavust – kodanikud ja ettevõtted saavad mugavalt juurdepääsu teenustele teistes EL-i riikides, näiteks registreerida ettevõte või taotleda elamisluba.
Vähendada bürokraatiat ja administratiivset koormust – SDG kaudu saab vältida dubleerivaid toiminguid ja andmete korduvat esitamist.
🔗 Parandada teabevahetust liikmesriikide vahel – andmed liiguvad turvaliselt ja tõhusalt riikide vahel, toetades näiteks automaatset dokumentide tunnustamist.
🌐 Toetada digitaalset ühisturgu – SDG aitab kaasa ühtse digitaalse ruumi loomisele, kus teenused on kättesaadavad kogu Euroopas.

Praktiline näide:
Kui Eesti kodanik soovib kolida Saksamaale, saab ta SDG kaudu lihtsalt juurdepääsu vajalikele teenustele, nagu elukoha registreerimine, maksude maksmine või tervishoiuteenused, ilma et peaks eraldi navigeerima Saksa avaliku sektori veebilehtedel.
Lisateavet Ühtse Digivärava kohta leiate Euroopa Ühtse Digivärava ametlikult veebilehelt ↗️
Euroopa Ühtse Digivärava küsija ja pakkuja vood
SDG toimimine hõlmab kahte peamist osapoolt: küsijat (requester) ja pakkujat (provider), kes suhtlevad Once-Only Technical Systemi (OOTS)⬇️ kaudu ametlike andmete ja dokumentide vahetamiseks.
Küsija on asutus, mis era- või juriidilise isiku taotluse alusel vajab teenuse osutamiseks teise riigi ametlikke andmeid või dokumente. See voog hõlmab taotluse algatamist asutuses ja andmete vastuvõtmist.
Pakkuja on asutus (nt Rahvastikuregister, Haridus- ja teadusministeerium), mis hoiab küsitud andmeid ja vastutab nende edastamise eest OOTSi kaudu.

Vaata küsija ja pakkuja voogude lähemat selgitust siit ➡️
Mis on OOTS?
OOTS (Once-Only Technical System)➡️ on EL-i tehniline infrastruktuur, mis võimaldab liikmesriikide ametiasutustel omavahel automaatselt ja turvaliselt andmeid vahetada. See tugineb nn "ühekordse esitamise põhimõttele" (Once-Only Principle), mis tähendab, et kodanikud ja ettevõtted ei pea sama teavet korduvalt esitama erinevatele ametiasutustele – kui andmed on juba ühes EL-i riigis olemas, saab neid digitaalselt jagada.
OOTS on osa Single Digital Gateway Regulation (SDGR) raamistikust, mis hakkas kehtima 2018. aastal (määrus EL 2018/1724). Süsteem käivitus ametlikult 2023. aasta detsembris ja on 2025. aasta seisuga juba kasutusel, kuigi selle täielik ulatus areneb veel järk-järgult.
Kuidas SDG töötab?
Ühtne Digivärav toimib järgmiselt:
🌐 Ühtne juurdepääsupunkt: SDG kaudu saab kasutaja otsida ja leida vajalikku teavet ning teenuseid kõigist EL-i riikidest ühel veebilehel, olenemata asukohast.
🚀 Piiriüleste teenuste tugi: Platvorm võimaldab taotleda teenuseid teistest riikidest, näiteks ettevõtte registreerimist või elamisloa saamist, ilma füüsilise kohalolekuta.
🔒 Turvaline andmevahetus: SDG tagab kasutajate andmete kaitse ja privaatsuse, kasutades selleks turvalisi andmevahetusmehhanisme.
🔗 Integreeritus riiklike süsteemidega: Teenused on ühendatud liikmesriikide olemasolevate portaalidega, muutes need kergesti kättesaadavaks.

Näide
Oletame, et eestlane soovib registreerida ettevõtte Rootsis. Rootsi amet nõuab tõendit hariduse kohta. Selle asemel, et inimene ise hakkaks dokumente hankima ja saatma:
🔐 Ta logib sisse Rootsi portaali oma Eesti eID-ga.
Annab nõusoleku, et Rootsi amet küsiks andmeid Eesti haridusregistrist.
🔗 OOTS vahendab andmed turvaliselt ja Rootsi amet saab vajaliku info otse.
Miks see oluline on?
🕐 Aja ja raha kokkuhoid: Ei pea korduvalt samu dokumente esitama.
🚀 Piiriülene mugavus: Hõlbustab elu, tööd ja äri tegemist EL-is.
🔒 Turvalisus: Andmed liiguvad otse ametiasutuste vahel, järgides EL-i andmekaitsenõudeid (GDPR).